Skip to main content

Autor: uku

Miks ja kuidas viia õpilahendused uuele tasemele?

Maarika Lember ja Tuuli Perolainen arutlevad väljakutsete üle tulemuslike õpilahenduste koostamise vallas, artikkel on avaldatud ajakirjas Personali Praktik.

Juhtide hinnangul (tuginedes McKinsey uuringule) koolitatakse palju, kuid see tegevus ei vii tihti ettevõtte tulemuste või töötajate oskuste paranemiseni. Selline tulemus viitab vajadusele viia koolituseesmärgid rohkem vastavusse tegelike ärivajaduste ja selleks vajalike tegevustega, mitte seada eesmärgiks ainult teadmiste omandamist ja oskuste lihvimist.

Õppimine peab olema tööalaste väljakutsetega otseselt seotud ja selle tulemus mõõdetav – osalejate rahulolust selleks ei piisa.

Loe artiklit Õpilahendused.

Juhtide koolitamine

Juhtide koolitus ei too soovitud muudatust?

Oluline ei ole see, mis arenguprogramme me juhtidele pakume, vaid see, mis nende tulemusel organisatsioonis muutub. Kui soovitud  muudatus on juhtkonnaga kokku lepitud ja teame, kuidas me selle ära tunneme, saame hakata mõtlema lahendustele.

Maarika Lember, Change Partners Leadership Pipeline ärisuuna juht ja konsultant
Tuuli Perolainen, Broaden õpikogemuse disainer, juhatuse liige

 

Tuginedes 35 000 juhi seas tehtud uuringule, mille raames tehti 250 intervjuud tippjuhtidega, tõdevad Hougaard ja Carter, et aastas investeeritakse 46 miljardit juhtimise arendamisse, kuid ainult 7 protsenti tippjuhtidest arvab, et arendustegevused on juhte päriselt arendanud. 82% töötajatest ütlesid, et nende juhid ei ole üldse inspireerivad (1). Ka Eesti Juhtimisvaldkonna 2021. aasta uuringu andmete alusel pidas 94 protsenti uuringus osalenud juhtidest olulisimaks Eesti ettevõtete kasvu takistavaks teguriks juhtimiskompetentsi puudumist (2).

Koolitustest on saanud motivatsioonipaketi osa – see on võimalus saada igapäevaprobleemidest korraks eemale, saada emotsionaalne laeng, leida inspiratsiooni või vähemalt mõni uus mõte. Ei osalejatel ega ka koolituse kavandajatel pole alati selget teadmist, mis peab muutuma ja kuidas me selle ära tunneme. Õpiväljunditena on kirjas, mida koolituse läbinu teab ja oskab, kuid vähe pööratakse tähelepanu sellele, mida ta peale koolitust teeb ehk kuidas ta hakkab oma teadmisi ja oskusi rakendama. Kui meil on olemas teadmine ja koolitusel tuleb õpitud tegevus ka välja (nt tagasiside andmine), siis meeskonnaliikmete ning vahetute juhtide eespool välja toodud kriitiline arvamus väljendab seda, et igapäevaelu praktikasse jõuab sellest siiski kahetsusväärselt vähe.

5 peamist põhjust, miks koolitustel omandatu ei jõua sageli praktikasse

1. PUUDUB SELGE SIHT

Kõige sagedasem vastus küsimusele, kuidas hindate juhtimise kvaliteeti on, et see on liiga subjektiivne teema, et seda objektiivselt mõõta. Ja seetõttu sellest loobutakse. Kui me aga ei tea, mida me tahame saada või millises suunas liikuda, siis puudub ka juhtimise arendamiseks toetuspind. Otsuseid tehakse sel juhul isiklike tõekspidamiste alusel (igaühel erisugused) või maailmas hetkel populaarsemate teemade alusel (aastas ilmub sadu raamatuid juhtimise kohta).

Koolitame juhte selleks, et muutuks nende käitumine, et nad hakkaksid midagi teistmoodi tegema.

  • Mida ootame kõigilt juhtidelt ja millised on juhtimisrollide vastutused?
  • Mis see on, mida me tahame, et juhid juhtimisrollides teevad?
  • Kuidas aitavad need tegevused saavutada meil tulemuseesmärke? Miks on meil oluline keskenduda just sellele ja just praegu?

Oluline on organisatsioonis üheskoos nendele küsimustele vastused leida ja teatud sagedusega teemad taas üle vaadata. Vastused peavad kirjeldama soovitud muutust, selle mõju ja aitama sõnastada ka seda, kuidas me aru saame, et liigume õiges suunas. Ühendava punase niidina peavad iga juhtimisrolli tegevused olema kooskõlas ka organisatsiooni väärtustega. Tegevuslikult kirjeldatud rolliootused juhtidele teevad võimalikuks juhtimiskvaliteedi hindamise, täpsemalt sihitud juhtide värbamise ning karjääri kavandamise. Seoseid juhtimiskvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajate vahel saab analüüsida korrakindlalt ning teha saab ka reaalselt põhjendatud investeeringuid arenguprogrammidesse.

 

2. KESKENDUMINE LAHENDUSELE, MITTE VAJADUSELE

Näiteks on juht hädas erisuguste isiksustega oma meeskonnas – ikka on nii, et kellelegi midagi ei sobi, iga uus idee saab kõigepealt sõelapõhjaks lastud, mõni on nii vaikne, et teda nagu polekski ja ühelegi tagasisidele ei reageeri jne. Olukorra kirjeldust kuuldes on üsna tavapärane, et hakkame kohe mõtlema lahendustele: meeskonnapäeva korraldamine/individuaalne coaching juhile või juhtimise baaskoolitus/üksteise parem tundmaõppimine mõne hindamisinstrumendi abil (Belbini, DISC jt). Kõik need on head lahendused, kuid millisele probleemile ja mis mõjuga?

Põhjalikumas vestluses juhiga selgub, et juhtimiskoolitusel on ta käinud, püüab iga inimesega ka töövälistel teemadel rääkida, selgitab, miks on muudatus vajalik, ise näitab head eeskuju, kuid tihti ei jää muud üle, kui tuleb ennast kehtestada ning lihtsalt öelda, et nüüd on nii. Aga ka see ei anna alati tulemusi. Meeskond saab oma tööga hakkama, tulemused on ootustele kohased ja ka meeskonna enda rahulolu oma juhiga viimase rahulolu-uuringu andmetel on „harju keskmine“. Juht on aga ise rahulolematu ja tunneb, et nad suudaksid meeskonnana paremini. Lepime kokku, et juht läheb individuaalsesse coachingusse, et täpsemalt sõnastada, mis on tema vajadus, mis võiks teda toetada ning mis mõju ta nendest tegevustest ootab.

Hea on sellistes olukordades võtta ette organisatsiooni sõnastatud oodatav tegutsemisstandard juhtidele – kas kõike seda, mida organisatsioon sellelt juhtimisrollilt ootab, juht ka rakendab? Sageli selgub, et juht räägib küll oma inimestega, kuid regulaarseid 1:1 kohtumisi kalendris ei ole. Juht on kõhklev – oleme ju siiani tulemuslikult toiminud, kas ei oleks need kohtumised liiga suur ajakulu kõigi jaoks? Enne lahenduse disainimist on vaja aru saada, millest need kõhklused tulenevad – kas takistajateks on sissejuurdunud harjumused ja tõekspidamised, ootused (ja eeskuju) oma juhilt, mittesoosiv organisatsioonikultuur, juhi ebakindlus või midagi muud? Tihti on mõjureid mitu ja soovitud tulemuse saavutamiseks ei piisa vaid koolitamisest, mõjutada tuleb ka erisuguseid protsesse.

 

3. KOOLITUSSÜNDMUSED, MITTE ARENGUTEEKOND

Kipume mööda vaatama tõsiasjast, et käitumise muutmine ei toimu üleöö. See on pikaajaline protsess ja võib aega võtta aasta või rohkemgi, et uus käitumine muutuks tugevamaks kui vana. Koolitus on selle teekonna oluline komponent, kuid ei ole ei selle algus ega lõpp. Ka Eesti juhtide arvamused on täiendusõppe suhtes vastakad, sest lühikestest nn sutsudest on tuntavat kasu harva. Konkurentsitult kõige kasulikumaks enesearendamise viisiks peetakse praktilist kogemust(3).

Mõeldes juhile, keda just kirjeldasime – kui suur on tõenäosus, et ta hakkab kohe pärast koolitust tulemuslikke 1:1 vestluseid pidama? Väga väike. Ta on valmis proovima, kuid tal ei ole veendumust, et see on vaeva väärt. Tal ei ole selget arusaama, kuidas selline tegevus tema oma edukusele kaasa aitab. Tal puudub piisav enesekindlus ja vajalikud oskused nende vestluste elluviimiseks. Suure tõenäosusega kogeb ta vastupanu töötajatelt ja kipub sellega nõustuma, mis omakorda viib järelduseni, et „meil see ei tööta/meile ei ole seda vaja“.

Hästi üles ehitatud koolitusega saame juhti toetada mitmeti – suurendada tema usku, anda enesekindlust ja töövahendeid, kuid seda vaid siis, kui tal on koolitusele tulles arusaamine sellest, et meie organisatsioonis on see tähtis teema ning edu saavutamiseks oluline. Seega peab olema organisatsioonis teatud eeltöö juba tehtud. Kui koolituselt lahkub entusiastlik ja tegutsemisvalmis inimene, peab ta töö juurde naastes saama võimaluse õpitut kohe rakendada. Uute tegutsemisviiside proovimisel kogeme alguses ikka tagasilööke, siis on oluline toetusvõrgustik, huvi tunnetamine ja tagasiside saamine oma tegevusele ning infovahetus teiste sarnases olukorras olijatega – et püsida valitud rajal kuni õnnestumiste kogemiseni. Õpitu rakendub käitumisse seda enam, mida selgemalt saab juht aru, et õpitu on oluline (seotud igapäevatööga) ja see mõjutab otseselt tema isiklikku edukust (tagasiside nii vahetult juhilt kui ka kogu organisatsioonist).

Käitumise muutmise protsessi võib vaadata ka kui muudatust ning seda planeerida, ellu viia ja edu hinnata ADKARi mudeli alusel (joonisel).

ADKAR mudel

 

4. TIPPJUHTKONNA PÜHENDUMISE PUUDUMINE

Tippjuhid on iga organisatsiooni A ja O, nende käitumine annab tooni ja defineerib organisatsiooni DNA. Kui siht on kokku lepitud, kuid rohkem sellest juttu ei tehta, ei ole sellest abi. Ei aita ka see, kui tippjuhid räägivad piisavalt, miks on oluline üht või teist teha, kuid ise sellest lähtuvalt ei käitu. Seni, kuni juhtimismõõdikud regulaarselt jälgitavate KPI-de hulka ei kuulu, ei õnnestu juhtide enamust veenda õpitud juhtimistarkuseid rakendama.

Areng sunnib meid alati oma mugavustsoonist väljuma ja meil on vaja selle jaoks piisavat põhjust. Alati on inimesi, kes selge fookuse, isikliku tahtejõu ja enesedistsipliini toel suudavad oma käitumist suurel määral muuta, kuid välist keskkonda toetavaks disainides suurendame edu tõenäosust kordades. Samavõrra tähtis on, et vahetu juht pööraks tähelepanu alluva juhi juhtimiskvaliteedile ja pakuks sellele tagasisidet.

 

5. MÕÕDAME VALE ASJA

Kui eesmärk on juhtide arendamine, arenguprogrammi elluviimine ja õppimisvõimaluste pakkumine juhtidele, võime kergesti hakata lahendama vale probleemi. Mõõtes arendustegevuste elluviimisega seonduvaid tulemusi (programmi läbinute arv, rahulolu programmiga, osaleja hinnang programmi tõhususele jms), võime jõuda ekslikult tõdemuseni, et arenguprogramm täitis oma eesmärki. Aga mis on tegelik eesmärk? See ei ole ainult juhtidele arenguvõimaluse pakkumine, vaid soovitud käitumismuutuse saavutamine, mis toetab ettevõtte tulemuslikkuse kasvu. Käitumise muutust saame hinnata alles mõne aja möödudes pärast õpitegevust, mõju äritulemustele avaldub veelgi pikema vinnaga. Seetõttu tasub juhtkonnas kokku leppida mõõdikud, mis juba muutuste teekonna alguses aitavad kurssi hoida ja soovitud suunas edenemist hinnata. Ebamäärased juhtimismõõdikud võivad viia omakorda juhtide arenguprogrammide loomiseni, mis tegelikult ei toeta organisatsioonis soovitud muutuste elluviimist.

Mahuka teema kokkuvõtteks võib öelda, et ainult koolituse või isegi arenguprogrammi korraldamisest juhtide käitumise muutmiseks ei piisa. Mida komplekssemalt teemale läheneda, seda suurem on tõenäosus edu kogeda. Edu äratundmiseks tuleb aga alustada selle defineerimisest, seada paika mõõdikud, liikuda edasi sammhaaval ja hoida soovitud muutus pidevalt fookuses. Enamasti on lahendused unikaalsed. Parima tulemuseni jõudmiseks on hea vahetada kogemusi ja hankida inspiratsiooni erisugustest allikatest.

Viidatud allikad:
(1) Hougaard, Carter (2018). The Mind of the Leader: How
to Lead Yourself, Your People and Your Organization for
Extraordinary Results. Harvard Business Review Press
(2, 3) EASi ja KredExi ühendasutus (2022). Värske uuring
avab Eesti juhtimisvaldkonna arenguid ja kitsaskohti.
https://eas.ee/varske-uuring-avab-eesti-juhtimisvaldkonna-arenguid-ja-kitsaskohti

Artikkel avaldatud Personali Praktikus.

Muudatuste juhtimine

Kuidas saada muudatuste juhtimise koolituseks nõusolekut ja rahastust

Kui soovid omandada muudatuste juhtimise sertifikaadi, kuid vajad selleks organisatsioonipoolset nõusolekut. Organisatsioonid, eelarved ja projektid võivad olla vägagi erinevad. Mis kõnetaks Sinu organisatsiooni?

KASUD PROSCI MUUDATUSTE JUHTIMISE KOOLITUSEST

Kas Sinu organisatsiooni juht on teadvustanud, et tõhus muudatuste juhtimine aitab olulisel määral säästa raha ja aega ning suurendada projektide investeeringutasuvust (ROI)? Kui eelarved on piiratud ja tulud langevad, on olulisem kui kunagi varem saavutada muudatuste kiire omaksvõtt ja edukus.

Alljärgnevalt toome 6 põhjust, miks võiks kaaluda Prosci Muudatuste juhtimise sertifitseerimisprogrammis osalemist.

1. Keeruliste organisatsiooniliste muudatuste tempo ei lange

Prosci uuringud näitavad, et endiselt toimuvad ERP- ja CRM-süsteemide juurutused, IT-tarkvara ja riistvarauuendused ning globaalsed digitaalsed transformatsioonid. Sama kehtib ka protsesside täiustamise, kultuurimuudatuste, ümberkorralduste, ühinemiste, kolimiste ja muude organisatsiooniliste muudatuste kohta.

2. Projektide läbikukkumised lähevad kalliks maksma.

Ümbertegemine, eelarve ja tähtaegade ületamine on iga organisatsiooni jaoks kulukas. Kui ressursid ja rahastus on piiratud, on muudatuse elluviimise õnnestumine kohe esimesel korral veelgi olulisem. Prosci uuringud näitavad, et tõhusa muudatuste juhtimisega on võimalik saavutada projekti eesmärgid kuni 7 korda tõenäolisemalt.

7x tulemuslikumad muudatused

3. Struktureeritud lähenemine = edu.

Prosci uuringus osalejatest, kes rakendasid metoodikat, saavutas 59% muudatuste juhtimise efektiivsuses hea või suurepärase taseme, ent ainult 26% saavutas samasuguse edu struktureerimata lähenemisviisidega.

4. Saad õpitavaid oskusi koheselt oma käsiloleva projekti peal rakendada

Koolituse ajal töötad koolitaja juhendamisel oma organisatsiooni reaalse projekti kallal. Kolmanda päeva lõpuks valmib Sinu projekti muudatuste juhtimise strateegia koos taktikalise plaaniga, kuidas liikuda edasi.

5. Digitaalsed praktilised tööriistad

Prosci digitaalsed tööriistad, sealhulgas Proxima, juhendavad Sind muudatuste juhtimise protsessis ning toetavad andmete ja uute teadmistega, et saavutada muudatustega edu.

6. Muudatuste juhtimine suurendab inimestest sõltuvat ROI´d

Kui Sinu projekti edu sõltub sellest, kas inimesed selle omaks võtavad ja kasutama hakkavad, aitab muudatuste juhtimine saavutada oodatud ROI. Tegelikult, mida rohkem sõltuvad projekti tulemused omaksvõtust ja rakendamisest, seda suurema panuse annab tõhus muudatuste juhtimine.

MILLEST RÄÄKIDA JUHIGA

Sina tead Prosci ülemaailmset mainet, kuid teie organisatsiooni juht ei pruugi sellega kursis olla. Alltoodud jutupunktid aitavad Sul arutada Prosci muudatuste juhtimise sertifikaadi väärtuse üle just selles keeles, mida juhid kalduvad eelistama.

Tõestatud parim praktika

Prosci on laialdaselt tunnustatud globaalne liider muudatuste juhtimise uuringute ja koolituste alal – enam kui 80% Fortune 100 organisatsioonidest on valinud Prosci. Nende sertifitseerimisprogrammis osalemine annab juurdepääsu valdkonna uusimatele uuringutele, parimatele praktikatele, raamistikele, mudelitele ja metoodikale, tagades, et meie muudatuste juhtimise algatused põhinevad kõige ajakohasematel ja tõhusamatel strateegiatel.

Prosci muudatuste juhtimise metoodika

Põhjalik käsitlus

Prosci sertifitseerimisprogramm pakub terviklikku sisu, mis hõlmab muudatuste juhtimise kõiki aspekte alates muudatuste kavandamisest ja elluviimisest kuni vastupanu käsitlemiseni ja töötajate kaasamise suurendamiseni. Praktiline programm tagab, et omandad just need teadmised ja oskused, mis on vajalikud Sinu organisatsiooni muudatuste edukaks juhtimiseks.

Inimkeskne metoodika

Prosci metoodika tuumaks olevat ADKAR mudelit, rakendatakse laialdaselt organisatsioonides üle kogu maailma. Kuna organisatsioonid muutuvad ühe inimese kaupa, võimaldab Prosci metoodika õppimine tõhusamalt tuvastada ja maandada igaühe potentsiaalse vastupanu ning suunata töötajaid läbi teadlikkuse, tahte, teadmiste, võimekuse ja kinnistamise faasi. Tagades nii oluliselt suurema omaksvõtu taseme ja asjatundlikuma ellurakendamise.

ADKAR mudel

Prosci muudatuste juhtimise sertifitseerimiskoolituse kohta saad rohkem lugeda SIIT. 

Originaalartikkel leitav Prosci blogist.

Juhtimiskultuuri kujundamisest

Mis tagab organisatsiooni edukuse? Peamiselt on selle taga kaks tegurit – organisatsiooni võimekus ja organisatsioonikultuur ehk tervis.

Maarika Lember, Leadership Pipeline ärisuuna juht ja konsultant

Organisatsiooni võimekus tähendab tööprotsesse, eriteadmisi ja -oskusi – kuidas turundada, juhtida finantse, tegutseda kulutõhusalt jne – kõike seda, mida õpetatakse ülikoolis. Paljudes organisatsioonides on kõik protsessid ja tegevused timmitud ning lihvitud nii, et kõik toimib nagu kellavärk, kuid ometi ei ole supertulemusi.

Organisatsiooni tervist väljendab tema kultuur. Milline on õhkkond, kas inimesed tahavad sinna tööle tulla, kas töötajate silmad säravad, ideed kerkivad ja igaüks võtab vastutuse? Sellisesse organisatsiooni sisse astudes tervitavad sind naeratavad näod ja avatud hoiak. Olulised on aga mõlemad tegurid – paljud entusiasmil põhinevad start-up’id ebaõnnestuvad, kui nad ei suuda arendada oma sisulist võimekust piisavalt.

VÄÄRTUSED ON OLULISED

Lihtsam on uuendada süsteeme või timmida protsesse, keerulisem aga mõjutada inimesi, kes on kultuuri kandjad ja kujundajad. Rääkides juhtimiskultuurist, ei ole mõeldav, et timmime kõik juhid ühesuguseks. See ei tagaks soovitud tulemusi ega poleks ka tehtav. Pigem on oluline see, milliste väärtuste toel ja nimel me juhtidena ühes organisatsioonis tegutseme. Tähtis ei ole, et me oleksime ühel arvamusel, vaid oluline on see, mis paneb meid tegutsema, mida me väärtustame. Näiteks kui me inimeste ja juhtidena väärtustame pidevat arengut ja õppimist kui ühte edu tagavat asjaolu, on see üheks nurgakiviks tegutsemisviiside valikul. Kui juhi mõte saab meeskonna koosolekul rohkesti kriitikat, võib juht reageerida erinevalt:

  • ignoreerib tagasisidet või libiseb sellest üle huumoriga
  • hakkab oma seisukohta kaitsma ja toob välja teise idee nõrgad küljed
  • tunnustab teistsuguste mõtete esitamise eest ja küsib täiendavaid küsimusi, algatades niimoodi võimaluse uute mõttekäikude sündimiseks

REAGEERIMISVIISIDE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED

Juhti võib tagant sundida soov võimalikult kiiresti tulemusi saavutada või suurtel kogemustel põhinev teadmine, et selline lahendus ei tööta. Tulemuseks on tagasiside andja solvumine ja sulgumine – mind ei kuulata, minu mõtteid ei hinnata. Ei ole mõtet kaasa mõelda ja rääkida. Juhil ei ole enam ligipääsu selle inimese kogemustele, märkamistele, uutele ideedele. Tõenäosus teha vigu suureneb ja uuendusmeelsus väheneb.

Inimesed võivad käituda instinktiivselt. Kuniks on fookuses ülesanne ja dialoog ei muutu emotsionaalseks, võib ka see lähenemine viia tulemusliku lahenduse väljatöötamiseni, kui tegu on tugevamate inimtüüpidega. Oluline on hoida fookuses ühesugust eesmärki ja mitte keskenduda sellele, kellel on õigus. Suur on oht, et dialoog eskaleerub isiklikule tasandile. Tulemuseks on erisugused negatiivsed emotsioonid ja motivatsiooni/kaasatuse vähenemine, eriti just vaiksemate ja vähem sotsiaalsete inimeste puhul.

Teadlik käitumine, mille aluseks on siiras soov saada paremini aru teise inimese mõttekäigust ja usk, et sellise dialoogi abil on võimalus areneda mõlemal poolel. Võimalike ohukohtade esile toomine küsimuste abil vähendab emotsioonide tekkimise tõenäosust ja toetab mõtete selginemist. Tulemuseks võib olla koostöös sündinud uus idee ja/või suureneb väärtuslikkuse tunne, mis omakorda toidab motivatsiooni.

TEADLIKUMAD KÄITUMISVALIKUD

Oluline on ühesugune arusaam sellest, mida on vaja teha ja kuidas me peame oluliseks toimida. Vundamendi moodustab juhi selge arusaam sellest, mida temalt oodatakse ehk mida on vaja, et tema juhtimistöö oleks hästi tehtud (näiteks on igale töötajale seatud selged ja arusaadavad eesmärgid, eesmärkide suunas liikumist jälgitakse ja antakse adekvaatset tagasisidet, töötaja tunneb pidevat toetust, meeskonnatöö toimib jne).

Need on tegevused, mille kaudu juht loob väärtust, mis on objektiivselt jälgitavad ning muudavad juhtimistöö ka mõõdetavaks. Juhid peavad tundma end selliste tegevuste eest vastutavana. Organisatsiooni ülesanne on tagada seda erisuguste protsesside (nt OKR, tulemusvestlused, potentsiaali hindamise protsess jne) või sündmuste (juhtide tunnustamine, juhtide kogemusklubid, parimate praktikate hommikud jne) abil.

Küsimustele „mida?“ ja „miks?“ vastamine käib käsikäes. See on väga tähtis, sest me hakkame teistmoodi tegutsema vaid siis, kui me päriselt usume, et seda on vaja. Hea on parandada eneseteadlikkust – miks ma üldse niimoodi tegutsen? Kust on pärit minu uskumused ja tõekspidamised juhtimise kohta? On need praegugi põhjendatud? Mis mind juhina motiveerib?

Juhi motivatsioon

Mida rohkem võimalusi loome oma juhtidele neil teemadel mõtiskleda, seda selgemaks saab ta oma sisemaailma ja nii saab teha teadlikumaid käitumisvalikuid. Abiks on nii koolitused kui ka raamatute lugemine, kuid veelgi tähtsam on hoida teemat pidevalt fookuses, nt tekitades olukordi, kus juhil tuleb sel teemal mõtteid vahetada kas kolleegidega või oma juhiga.

EBAÕNNESTUMISTE JAGAMINE LOOB USALDUST

Edumeelsed organisatsioonid kasutavad professionaalsete ebaõnnestumiste jagamiseks ja nendest õppimiseks regulaarseid kohtumisi (F*ckup nights-formaadis), kus kuni paaritunnise kohtumise käigus jagavad 2–3 juhti etteantud küsimuste abil mõnda oma ebaõnnestumist juhina. Fookus on õppimisel – mis on omavahel seotud ja milliseid järeldusi tehakse ning milliseid mõtteid/seoseid tekitas jagatud lugu kuulajates. Paradoksaalsel kombel suurendab ebaõnnestumiste jagamine juhtide seas usaldust, enesekindlust ja kogukonnatunnet. Sel teekonnal jõuame uutele tasanditele, kuid päris valmis ei saa kunagi.

Vastus küsimusele „kuidas?“ on küll iga juhi jaoks individuaalne ja oleneb olukorrast, kuid eelkõige peaks see juhinduma organisatsiooni väärtustest. Mida rohkem on võimalust väärtuste ilmnemist kogeda ja kuulda, seda selgemaks ja võimsamaks nad saavad.

Me saame seda, kuhu oma fookuse seame. Kui ma juhina tahan oma meeskonnas suurendada ühiste väärtuste järgimist, siis võin otsustada, et korra kuus eraldan meeskonnakoosolekust 15 minutit selleks, et visata õhku ühistest väärtustest lähtuvad küsimused, näiteks:

  • Mis viimasel kuul sinu koostöövalmidust suurendas/vähendas?
  • Millist kliendikeskset tegevust meeskonnas/organisatsioonis märkasid?
  • Millist oma kolleegi ausat reageeringut tunnustad?

Küsimuste mõte on algatada mõttevahetus, mitte niivõrd saada õigeid-valesid vastuseid. Kui tulemuslikkuse vundament on paigas, tuleb juhtidel olla soodsa juhtimiskultuuri kujundamisel „suunamudijaks“ – olles eeskujuks, märgates, tuues esile, esitades küsimusi, algatades mõttevahetusi. Iga inimese käitumine on tema enda teha. Vahel piisab muutuse algatamiseks vaid ühest küsimusest või vestlusest.

Artikkel avaldatud Personali Praktikus.

Muudatuste juhtimine annab rahalise võidu

Miks me üldse vajame muudatuste juhtimist?

Et sellele küsimusele vastata, tasub endalt esmalt küsida: Mis kasu toob uus protsess, kui vähesed seda järgivad? Mis kasu toob uus tehnoloogia või süsteem, kui seda kasutatakse ainult osaliselt? Muudatuste tulemused on lahutamatult seotud sellega, kas muudatus saab osaks käitumismustrist kuidas töötajad oma igapäevatööd teostavad. Tehnilise lahenduse rakendamine on vaid osa võrrandist. Inimeste asetamine muudatuse keskmesse ja nende toetamine lahenduste omaksvõtus ja kasutamises on tegelikult see koht, kus kasu realiseerub.

Me rakendame muudatuste juhtimist, kuna see aitab saavutada muudatusega soovitud tulemusi läbi inimeste. Seda illustreerib hästi järgmine näide, kus 2 organisatsiooni viisid ellu samasisulist muudatust, kuid saavutasid vägagi erinevad tulemused.

 

ORGANISATSIOON A: EI RAKENDANUD MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon A püüdis ellu viia muudatust, mille kohaselt esitaksid töötajad kuluaruanded paberi asemel elektrooniliselt. Võimalik kasu organisatsioonile oleks suur. Töötlemiskulud ja veamäär vähenevad, kulude jälgimise aeg lüheneb.

Projektimeeskond tagas, et õige tarkvara oli paigas ja töötas. Töötajad olid kohustatud osalema uut protsessi käsitlevatel koolitustel. Kahe kuu möödudes olid uude kuluaruandlussüsteemi sisse loginud vaid pooled töötajatest ning 25% neist esitasid aruanded valesti. Selle tõttu pidi raamatupidamisbüroo paljud aruanded käsitsi ümber tegema. See, mis oleks pidanud kaasa tooma suurema tõhususe, osutus lõpuks vähem efektiivseks. Soovitud eesmärgid jäid täitmata, elluviimise ajakava tuli pikendada ja projekt ületas eelarvet.

 

ORGANISATSIOON B: RAKENDAS MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon B püüdis samuti juurutada sarnast elektroonilist kuluaruandluse süsteemi.

Projektimeeskond kasutas muudatuste juhtimist kohe projekti algusest peale. Enne personali koolitusele saatmist viidi läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, milles räägiti muudatuse põhjustest ja sellest, kuidas see töötajaid mõjutab. Samal ajal projektimeeskond tagas selle, et kõik peamised sponsorid ja juhid olid kaasas, tekitasid muutuse soovi ja põnevust ning juhendasid üksikuid töötajaid, kes vajasid rohkem tähelepanu. Projektimeeskond arendas välja koolituse, mis oli kohandatud töötajate konkreetsetele vajadustele. Tegutseti koos juhtidega tagamaks, et kõigi töötajate oskused oleksid vastavuses soovitud tulemuste saavutamiseks vajaliku kasutuselevõtu määra ja eeldatud kiirusega. Pärast muudatuse juurutamist astus projektimeeskond samme uute käitumisviiside tugevdamiseks, premeerides avalikult ning küsides tagasisidet selle kohta, kuidas uut protsessi veel edasi arendada.

Esimeses organisatsioonis jäi muudatusega soovitud mõju saavutamata, teises saavutati muudatuse eduks vajalik käitumise muutus ja omaksvõtt kiiresti ning etteantud eelarves. Elluviimise protsess tervikuna ei võtnud oluliselt rohkem aega.

Võtmeküsimus, mida endalt küsida mistahes muudatuse elluviimisel on, kui suur protsent muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest? Enamasti sellele küsimusele järgi mõeldes leiavad juhid, et tulemused sõltuvad inimfaktorist väga suurel määral. Kui see on nii, kas oled mõelnud, kui palju peaksid investeerima muudatuste omaksvõtu saavutamisele ja mis on selle hind, kui omaksvõtu määr jääb oluliselt väiksemaks?

Järgnev näide aitab nende küsimuste mõju illustreerida.

Kuidas vastaksid neile küsimustele oma organisatsiooni muudatuse kontekstis:

  1. Millist mõju soovid oma muudatusega saavutada? Mis see numbrites tähendaks?
  2. Kui suur protsent Sinu muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest?
  3. Millised on tagajärjed kui inimesed ei tule muudatusega soovitud määral kaasa?
  4. Milline on saamata jäänud tulu kui töötajate omaksvõtt on nt 50% väiksem?
Allikas: Prosci (artikkel on osaliselt kohandatud Prosci blogiartiklist, autor Tim Creasey)

Kuidas juhtida muudatusi pidevate muutuste ajastul?

Olulisemad trendid Eesti organisatsioonide juhtidelt võrdluses üleilmse kogemusega

Avaldatud ka www.personaliuudised.ee portaalis.

Autorid: Ekke Sööt ja Liis Paemurru, Change Partners OÜ

 

Täna jääb Eesti organisatsioonide juhtide hinnangul ¾ muudatustega soovitud tulemus saavutamata. Et olla üleilmses tihenevas konkurentsis edukas ja saavutada seatud ambitsioonid, ei piisa ainult nutikatest lahendustest, vaid läheb vaja ka tasemel elluviimise suutlikkust.

Change Partners küsitles 2022. aasta sügisel enam kui 160 Eesti organisatsioonide juhti, et paremini mõista, milline on meie asutuste tänane kogemus muutuste juhtimisega. Järgnevalt toome sinuni ülevaate olulisematest trendidest, mis uuringust välja tulid ning võrdleme tulemusi üleilmse suurima samalaadse uuringuga (Prosci Best Practices in Change Management, 2020).

Viis muudatuste juhtimise väljakutset

 

1. Muudatused ei ole täna nii tulemuslikud kui sooviksime.

Täna jääb organisatsioonidel palju potentsiaali muudatustega realiseerimata. Ebaõnnestunud muudatustel on alati tagajärjed – projektid lähevad üle tähtaja, eesmärgid saavutatakse vaid osaliselt, inimesed lahkuvad ja iga järgmist muudatust on raskem teha.

Prosci üleilmne uuring mitmetuhande organisatsiooniga annab siinkohal lootust näidates, et tulemuslik muudatuste juhtimine suurendab kordades projektide edu. Väikeste edusammude sihipärane rakendamine võib tuua kaasa suure mõju projekti tulemustele.

 

2. Organisatsioonides on muudatustest küllastumine kõrge

Üleilmses uuringus toob muudatustest küllastumise välja koguni 73% juhtidest. 

Küllastumisel on tagajärjed – projektid ei too oodatud tulemusi, inimesed lahkuvad, mõju klientidele jne. Kuidas sellega hakkama saada?

Prosci üleilmne uuring pakub juhtidele järgmised 3 soovitust küllastumisega paremaks hakkamasaamiseks:

  1. Rohkem portfoolio vaadet muudatustele, tippjuhtide teadlikkus, tahe ja oskused selleks
  2. Organisatsiooni muutumisvõime arendamine tervikuna
  3. Strateegiline selgus ja muudatuste parem sidumine strateegiaga

 

3. Struktureeritud lähenemist muudatuste elluviimisel rakendatakse täna pigem vähe.

Eesti juhtide hinnangul on täna kuuendikes organisatsioonidest struktureeritud lähenemine kasutusel regulaarselt. Samas enam kui pooled organisatsioonid (55%) kasutavad ​struktueeritud lähenemist harva või mitte üldse.

Miks see on oluline teema?

Struktureeritud lähenemine ning muutumisvõimekuse tõstmine organisatsioonis tervikuna on parim vasturelv tänasele keskkonnale, kus muudatustest küllastumine on kõrge. Me ei saa enamasti muuta seda kui palju muudatusi meid organisatsioonina mõjutavad, küll aga saame kohandada oma lähenemist neile ja suurendada võimekust paremini muutusi juhtida.

 

4. Juhid vajavad rohkemat ettevalmistust muudatuste edukamaks elluviimiseks.

Võrreldes üleilmse Prosci uuringuga, oleme oma arvamuses positiivsemad – sealne nõnda arvajate hulk oli  ainult 3%.

Prosci parimatest praktikatest lähtudes on juhil muudatustes täita 5 olulist rolli kogu muudatuse juurutamise vältel ning nende teadvustamine ja õige täitmine suurendab oluliselt töötajate poolset muudatuse omaksvõttu. Need on:

  1. Sõnumi saatja
  2. Sidepidaja
  3. Eeskuju
  4. Vastupanu maandaja
  5. Coach

 

5. Organisatsioonidel napib suutlikkust toime tulla kiiresti muutuva ja turbulentse väliskeskkonnaga

Pole mingi saladus, et Covid-19 üleilmse pandeemia algus tõi kaasa palju muutusi väliskeskkonnas, millest sõltuvalt toimusid kiired muudatused pea kõikides Eesti organisatsioonides. Kui küsisime, mida peavad organisatsioonid lähima kahe aasta jooksul muudatuste elluviimisel suurimateks väljakutseteks, toodi olulisima asjane välja kaks tegurit: muudatustest küllastumine & väliskeskkond.

Parim lahendus kiiresti muutuvas turuolukorras edukaks muudatuste elluviimiseks on üldine organisatsiooni muutumisvõimekuse tõstmine. Siin on uuringus osalejate TOP 3 tegurit, mis sellele enim kaasa aitaksid:

  1. Muudatuste juhtimise võimekuse kasvatamise juhtimine kui muudatusprojekt ise – läbimõeldud ja struktureeritud lähenemine
  2. Muudatused ja nende omaksvõtt kui organisatsioonikultuuri loomulik osa
  3. Muudatuste juhtimise kompetentsi liitmine teatud rollide võtmekompetentside hulka

Ükski neist kolmest lahendusest pole pelgalt koolitus või ühekordne tegevus, vaid hõlmab laiemat tegevuste kogumit ja strateegilisemat vaadet muudatuste juhtimisele. Need on üleilmsele parimale kogemusele tuginedes väga õiged kolm asja, millele keskendumine toob suuremat tulemuslikkust.

 

Kokkuvõtteks

Muudatuste juhtimise kvaliteedi tõstmine aitab organisatsioonidel saavutada suuremal määral soovitud tulemusi ja tänasel paljude paralleelsete muutuste ajastul on see hädavajalik. Hea uudis on see, et organisatsiooni muutumisvõimekust saab arendada ja juhid üle maailma näevad selleks võimalusi.

 

PARE podcast – Mati Sööt | Kuidas on personalijuhtimine 30 aastaga muutunud?

Change Partnersi asutaja ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üks asutajaliikmetest Mati Sööt käis PARE podcastis rääkimas lähemalt sellest, kust ja miks tuli toona otsus asutada personalijuhtide ühing ja milline oli inimeste juhtimise valdkond 30 aastat tagasi. Samuti selgitas Mati, millised on 2022. aasta suurimad personalijuhtimise väljakutsed ja jagas ka kolme soovitust juhtimiskvaliteedi arendamiseks.

Head kuulamist!

Koostöö Leadership Pipeline Instituudiga

Hea meel on teada anda, et alustasime 2021. aastal koostööd Leadership Pipeline Instituudiga Taanis, mis võimaldab meil oma klientideni tuua ülemaailmset tunnustust leidnud Leadership Pipeline juhtimisraamistiku.

 

Kujutate ette ettevõtet, kus on finantsjuht, kuid puudub eelarveprotsess ja raamatupidamissüsteem? Sellistes tingimustes on finantsjuhil raske edu saavutada. Finantsprotsessid loovad selguse ja kindluse, rahaasjad on kontrolli all ja probleemidest on lihtne rääkida.

Vähem pööratakse tähelepanu sellele, et ka juhtimine ise on üks ettevõtte edukust tagavaid funktsioone ning vajab samuti sisemist süsteemi. Reeglina käsitletakse juhtimist üldiselt st. arutletakse, kas Rein on hea juht või mitte ning andmed sellise hinnangu andmiseks on puudulikud. Parimal juhul on olemas kord aastas kogutav üldistes terminites töötajate tagasiside. Samal põhjusel on ka juhtimiskoolituste kasutegur väike, reeglina alla 15%.

Leadership Pipeline ehk juhtimise rollitasandite käsitlus aitab luua ettevõttesisese juhtimissüsteemi, kus teadvustatakse iga juhtimistasandi poolt loodav väärtus ja sõnastatakse konkreetsed käitumuslikud ootused. See loob võimaluse konkreetsetel alustel juhte valida, tulemuslikkust suunata ja arendada. Rein võib olla hea meeskonnajuht, kuid ei soovi teha juhtide juhi tööd. Mihkel on suurepärane funktsioonijuht, kuid organisatsiooni juhiks arenemiseks peaks ta tööd tegema oma ühe või mitme oskusega. Ja keegi ei pea ennast seepärast halvasti tundma. Sest olemas on teadmine, millist väärtust iga juhtimistasand oma tööga loob ning mida on vaja arendada, et järgmisele tasandile liikuda.

Leadership Pipeline raamistik annab ühise keele ja ühise arusaamise, kuidas meil asjad käivad, mis on abiks nii probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel kui võimaluste tõhusal kasutamisel üle organisatsiooni. Kogu väärtusahel hakkab tõhusamalt tööle. Ettevõtte juht saab tegeleda strateegiliste küsimustega ja erinevate huvigruppidega suhtlemisega, sest tema meeskonnas olevad juhid arendavad oma valdkondi, teevad omavahel tõhusat koostööd ja haldavad ära juba tehtud plaanide elluviimise. Ühtlasi on olemas ka ülevaade juhtide järelkasvust erinevatele tasanditele, sest juhtimisalast tööd ja selleks vajalikke oskuseid jälgitakse ja arendatakse regulaarselt.

Kui soovid rohkem infot, kuidas ettevõttesisest juhtimise tugisüsteemi luua ja juhte arendada, siis piilu siia või broneeri aeg tasuta konsultatsiooniks siin.

Change Partners alustab riikliku tähtsusega arenguprogrammi Maxwell läbiviimist

Change Partners alustab 2021 sügisel Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele (peamiselt peadirektorite asetäitjad) suunatud arenguprogrammi Maxwell läbiviimist. Selle missiooniks on toetada nutikamat riigivalitsemist ja saavutada riigi strateegiliste eesmärkide elluviimine läbi juhtimiskvaliteedi ja koostöö arendamise.

Tegemist on Eestis unikaalse individuaalsest arenguteest lähtuva programmiga, kus iga osaleja saab valida endale sobivad moodulid ja õpiampsud.

Programmi tellijaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja programmi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist tegevuse “Inimressursi koolitus ja arendamine” raames.

Loe programmist lähemalt SIIT

 

  • 1
  • 2

Change Partners OÜ

Woldemar Mayeri Ärimaja
Paldiski mnt 29, B-korpus, 6. korrus
Tallinn, Eesti 10612

Reg no: 10744322

DUNS: 514409445

Kontakt

E-maili aadress
Field is required!
Field is required!
Nimi
Field is required!
Field is required!
Sinu kiri
Field is required!
Field is required!